Companion Koolitus MTÜ on Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartner

Õppekeel: vene keele baasil.

1. Õppekava nimetus:

A2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse õppekava

2. Õppekavarühm:

Keeleõpe

Õppekava koostamise alused:

Euroopa keeleõppe raamdokument, Täiskasvanute koolituse seadus, Keeleseadus, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Keeleameti tegevuslubade taotlemise ja õppekavade koostamise juhendid,  M. Ilves „Algaja keelekasutaja. A2-taseme eesti keele oskus“.

3. Õpiväljundid:

Kuulamisoskus:

A2-tasemel keelekasutaja:

– mõistab selgelt ja aeglaselt hääldatud fraase ja lauseid, mis seostuvad oluliste eluvaldkondadega (nt info perekonna kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö);

– mõistab ennustatava sisuga, lühikesi, lihtsaid ja selgelt hääldatud ütluseid;

– mõistab lühikeste, lihtsate ja selgelt esitatud tekstide põhisisu;

– mõistab enda jaoks tuttava valdkonna mõttevahetuse teemat ja detaile.

Rääkimisoskus:

A2-tasemel keelekasutaja:

– väljendab end lihtsal viisil ning üldsõnaliselt argiteemadel või oma huvivaldkonna teemade piires; kasutab sagedasemaid sõnu ning käibefraase;

– jutustava või kirjeldava teksti moodustamiseks kasutab sidumata lauseid või seob oma jutu lihtsate sidesõnade abil nagu „ja”, „aga”, „sest”, „et”;

– räägib kaasa argisuhtluses, kui vestlus seisneb lihtsas ja otseses infovahetuses tuttaval teemal (nt töö ja vaba aeg);

– vahetab lühikesi lauseid, kuid ei suuda vestlust ülal hoida. Saab vestluspartnerist aru, kui too soostub selle nimel vaeva nägema ning öeldut lihtsustama.

Lugemisoskus:

A2-tasemel keelekasutaja:

– mõistab lühikesi, lihtsaid tekste, mis sisaldavad sagedasti kasutatavaid sõnu ja rahvusvahelise levikuga tüvesid;

– leiab eeldatavat faktiinfot lihtsatest argitekstidest.

 Kirjutamisoskus:

A2-tasemel keelekasutaja:

– kirjutab lühikesi lauseid igapäevastel teemadel;

– kirjutab lihtsamaid fraase ja lauseid, ühendades neid lihtsate side sõnadega nagu „ja”, „ning”, „aga”, „sest”, „et”;

– kirjutab lihtsate fraaside ja lausetega oma perekonnast, elutingimustest, haridusest ning praegusest või eelmisest tööst;

– küsib üle lihtsat faktiteavet.

 4. Õpingute alustamise tingimused:

Koolitusele on oodatud täiskasvanud õppijad, kelle keeleoskuse tase vastab A1-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist. Õpingute alustamise tingimuseks on A1-taseme keelekursuse lõpetamine, või koolisisese eesti keele A1-taseme diagnoostesti sooritamine (https://kirjataht.ee/eesti-keele-test/, küsimused 1-15), eeltesti tulemusi hinnatakse punktiarvestuse põhjal (mitte vähem kui 60% õigeid vastuseid). Välismaalaste puhul eeldatakse kohanemisprogrammi läbimist.

Koolitusele registreerimine toimub koolitusele soovija vastava registreerimisvormi täitmisel koolituskeskuse kodulehel või e-posti või telefoni teel (koolituskeskuse kodulehel märgitud kontaktil).

5. Õppe kogumaht:

Õppe kogumaht on 260 akadeemilist tundi, millest 180 akadeemilist tundi on kontaktõpet ja 80 akadeemilist tundi on iseseisvat tööd (jooksvad iseseisvad kodutööd, uute sõnade õppimine ja kinnistamine, kirjalike ülesannete täitmine jms).

6. Õppesisu:

Teemad:

Endast ja teistest rääkimine: isikuandmed (nimi, aadress, telefon, sünnikoht ja -aeg, rahvus, vanus) ja faktiteave; enda tutvustamine ja teiste esitlemine; välimus ja iseloom; perekond, kodu ja töö; haridus, elukutse, hobid ja huvid.

Haridus: haridus ja koolielu; koolieelistused; edasiõppimine; õpitulemused.

Elukutse, amet ja töö: amet ja töökoht; elukutse ja töökoht; tööpäev ja tööülesanded.

Teenindus: teenindusasutused, lahtiolekuajad, teenused ja hinnad; põhiteenused; lihtsamad toimingud postkontoris, juuksuris jms; teenuste eest tasumine; siltide ja juhendite põhisisu.

Igapäevaelu, kodu ja kodukoht: kodukoht ja selle ümbrus; pereelu; majapidamine ja kodusisustus; oma igapäevaste olmetingimusi üldsõnaline kirjeldus; külaliste kutsumine; tavaline päev (päevaplaan); lähedased.

Enesetunne, tervis ja heaolu: halb enesetunne (kaebused) ja arsti vastuvõtuajad; enda ja lähedaste terviseseisundi üldsõnaline kirjeldus; apteegist käsimüügiravimite

Vaba aeg, harrastused ja meelelahutus: huvid, hobid ja vaba aja veetmine; küsimused ja vastused oma liikumisharrastuste, muusikalise maitse ja lugemisharjumuste kohta; huvialad; konkreetse faktiinfo nagu näiteks kultuuri- või meelelahutusasutuse lahtiolekuaegade, piletihinna jms hankimine ja edastamine; mõnest meelelahutusüritusest või sünnipäeva tähistamisest jutustamine (lühidalt); meelelahutus- või kultuuriüritusele kutsumine.

Sisseostud, hinnad: poodide asukohad ja lahtiolekuajad; kaupade kogus, mõõdud, suurusnumbrid ja hinnad; tarbekaup; sooritatud ostud ja nende kvantiteet; müüjalt või klienditeenindajalt abipakkumine; ostu eest tasumine sularahas või pangakaardiga.

Söök ja jook: igapäevased toitumisharjumused; söögi- ja joogikohtade asukoht, lahtiolekuajad; restoranis laua broneerimine; menüü põhjal söögi ja joogi tellimine; toitlustusasutuses tasumine; päevapakkumised; söögilauas söögi ja joogi pakkumine ja palumine.

Inimeste suhted ühiskonnas: lühikeste sõnumite ja teadete jätmine ja edastamine; inimeste kirjeldamine nii välimuselt kui muudelt omadustelt.

Keskkond, kohad, loodus, ilm: kodukoha asukoht; tee küsimine ja juhatamine; ilmateate põhisisu ja konkreetse ajahetke ilma kirjeldamine; mõningad loomad, linnud ja taimed.

Kultuur ja keeled, keelte õppimine: kultuurisündmuste toimumise koht, aeg, piletihind ja esinejad.

Reisimine, transport, vaatamisväärsused: ühistranspordi sõiduplaanid ja reisid; sõidupileti ostmine ja reisi sihtpunkt; tee küsimine ja juhendamine toetudes kaardile või plaanile; ühistranspordi kasutamine; numbriline põhiinfo vaatamisväärsuste kohta; hotellis toa broneerimine; reisiteenuste eest tasumine.

Grammatika:

– Eesti tähestik. Lühikesed, pikad ja ülipikad häälikud. Heliliste, helitute häälikute ning häälikuühendite hääldamine. Hääldamise erinevused eesti ja vene keeles.

– Tegusõna OLEMA vormid (olevikus ja minevikus)

– Eesti keele käänded. Põhikäänded. Põhikäänete kasutamine.

– Kohakäänded, sisseütleva lühike vorm.

– Küsisõnad. Küsimuste moodustamine

– Sõnade järjekord lauses; küsilausete moodustamine.

– Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad.

– Tegusõna minevikuvormid. Lihtminevik, i-tegusõnad.

– -ma ja -da infinitiivide kasutamine.

– Muutumatud sõnad. Sidesõnad ja määrsõnad.

– Tagasõnad.

– Käskiv kõneviis.

– Ainsuse osastav.

– Omadussõna võrdlusastmed.

– Õpitavate verbide rektsioon: käima kus?, mängima mida?, küsima kellelt?, aitama keda?

Õppemeetodid:

Kasutatakse nii õpetaja- kui ka õppijakeskseid õppemeetodeid. Õpetajakesksed on näiteks loeng, demonstratsioon, diskussioon jms. Õppijakesksed meetodid on rühmatöö ja individuaaltööd.

Õppemeetodite valikul arvesse võetakse nii olemasolevaid ressursse kui ka õpetaja enda oskusi ja stiili.

Kursusel arendatakse kõiki vajalikke osaoskusi: loetust arusaamist, kuuldu mõistmist, rääkimist ja kirjutamist ning põhiteadmisi kõnekäitumist, kuid kursuse põhirõhk on suhtluskeelel.

Põhiliselt kasutatakse kommunikatiivseid õppemeetodeid (dialoogid, rollimängud, grupi- ja paaristöö), aga ka grammatikaharjutusi baasteadmiste omandamiseks, lugemis-, kuulamis- ja hääldusharjutusi õige häälduse juurutamiseks ning kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamiseks.

Iseseisev töö:

Õppijad täidavad paralleelselt õppetundidega iseseisvaid ülesandeid väljaspool õpperuumi. Iseseisev töö hõlmab suuliste ja kirjalike koduülesannete ettevalmistamist kogu kursuse vältel. Iseseisvaid töid arutatakse õppetundides ja õpetaja annab tagasisidet ning juhendab õppijaid vajaduse korral. Iseseisva töö käigus omandatakse sõnavara, kinnistatakse auditoorse töö käigus käsitletut ja kasutatakse elava keelekeskkonna võimalusi keeleoskuse arendamiseks.

7. Õppekeskkond:

Koolitus toimub kontaktõppena Companion Koolituse auditooriumis.

Companion Koolituse auditooriumis (kuni 12 kohta) koolituse läbiviimiseks on olemas mööbel, toolid ja lauad õppijatele ja õpetajale, arvuti, audioseadmed harjutuste kuulamiseks, dataprojektor, kirjutustahvel.

Auditooriumis on WiFi online-õppematerjalide aktiivseks kasutamiseks.

Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele. Ruumides on sobiv valgustus ja tube tuulutatakse.

 8. Õppematerjalide loend:

Põhiõppematerjal:

I.Mangus, M. Simmul,” Tere jälle!” Eesti keele õpik A1 – A2

I.Mangus, M. Simmul,” Tere taas!” Eesti keele õpik A2 – B1

 Lisaõppematerjal:

Pesti, M. Ahi, H. 2007. “E nagu Eesti”.

Immisoft OÜ, “Lihtne eesti keele grammatika A1-A2 tasemele”

Peial E., “Lisamaterjal eesti keele kui võõrkeele õppimiseks tasemele A2”

Osalejatele on õpetaja poolt komplekteeritud õppemapid lisamaterjalidega. Lisamaterjalina kasutatakse õpetaja poolt koostatud õppematerjale. Õppijatele jagatakse materjalid paberkandjal.

Õpetaja poolt koostatud õppematerjalid:

– pildi- ja ideekaardid erinevatel teemadel;

– kuulamisülesanded (raadiost, CDlt ja internetist), lugemisharjutused (valikvastustega ülesanded ja sobitamisülesanded). Tekstide allikaks on ajalehed, ajakirjad, reklaamlehed, reklaamtekstid, teated ja kuulutused;

– kirjutamisülesanded (teated, sõnumid, kutsed, visiitkaardid);

– töölehtede kogumik;

– pildimaterjalid ajalehtedest, internetist.

Kursusel osaleja saab viiteid ja soovitusi internetis leiduvatele õppematerjalidele, et võimaldada õpitava võõrkeelega täiendavalt ja iseseisvalt tegeleda, nt:

• keeleklikk.ee– algajatele sobilik eesti keele veebikursus, kus saab õppida nii vene kui ka inglise keele baasil;
• harno.ee – Haridus-ja Noorteameti veebileht;
• https://sonaveeb.ee/; https://sonaveeb.ee/learn;
• eki.ee – õigekeelsussõnaraamat;
• https://keeleweb2.ut.ee/kursused/autentsetel-vestlustel-pohinevad-keeleoppedialoogid-koos-harjutustega – autentsetel vestlustel põhinevad keeleõppedialoogid koos harjutustega;
• https://www.integratsioon.ee/eesti-keele-maja – eesti keele maja kodulehekülg.Kursuse lõpus sooritab õpilane lõputesti, kus kontrollitakse nii suulisest kui ka kirjalikust infost arusaamist ja grammatika tundmist. Suulise väljendusoskuse lõputest korraldatakse dialoogi vormis, mille käigus kontrollitakse õpilase oskust vestelda A2-taseme teemadel.

Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid

Kursuse lõpus sooritab õpilane lõputesti, kus kontrollitakse nii suulisest kui ka kirjalikust infost arusaamist ja grammatika tundmist. Suulise väljendusoskuse lõputest korraldatakse dialoogi vormis, mille käigus kontrollitakse õpilase oskust vestelda A2-taseme teemadel.

Testimine toimub Integratsiooni Sihtasutuse koduleheküljel avalikustatud testide põhjal (https://web.meis.ee/testest/ilias.php?baseClass=ilrepositorygui&reloadpublic=1&cmd=frameset&ref_id=1). Testi sooritatakse otse arvutis või kirjalikult ja test trükitakse eelnevalt paberi peale. Tulemusi hinnatakse kasutades punktiarvestust.

Õppekava edukaks läbimiseks peab õppija osalema vähemalt 75% auditoorsetes tundides ja lõputesti tulemus peab olema vähemalt 65% õigeid vastuseid. Sellisel juhul õppijale väljastatakse tunnistus.

Isikule, kes on läbinud 50-60% koolitusest ja/või on sooritanud lõputesti vähem kui 65% maksimaalsest punktide arvust, väljastatakse tõend.

10. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus: 

Koolitaja, kes omab õpetatavale valdkonnale vastavat haridust või töökogemust.

Koolitajad:

Irina Kurg omab kogemust eesti keele õpetajana alates 1992. aastast, on Kure äri OÜ juhataja, keeleõpe platvormi www.ekeel.org asutaja ja omanik. 

Kursus toimub  04.06.2024 – 31.05.2025, teisipäeviti ja reedeti kell 17:15 – 18:45

Aadress: Tallinn, Ahtri 8, 4-s korrus, tuba 88/89  – Companion Koolitus auditoorium

Registreeri!  ⇒ Tel. 605 1801, 5567 3216,   e-mail: koolitus@companion.ee;