Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest. Lapse ema on lapse sünnitanud naine ja lapse isa on mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. Üldjuhul on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vanema ja lapse õigussuhte kõige olulisem osa on hooldusõigus.
Hooldusõigus tähendab vanema kohustust ja õigust hoolitseda oma alaealise lapse eest, sealhulgas
- hoolitseda lapse isikliku heaolu eest (isikuhooldus);
- hoolitseda lapse vara eest (varahooldus);
- otsustada lapsega seotud asju (otsustusõigus).
Tavaliselt on hooldusõiguslik vanem ka lapse seaduslik esindaja (tal on esindusõigus). Enamasti kuulub hooldusõigus mõlemale vanemale, aga ka juhul, kui see kuulub ainult ühele vanemale, on mõlemad vanemad kohustatud last ülal pidama ning neil on õigus ja kohustus lapsega suhelda. Suhtlusõigust saab piirata vaid kohus.
Kellele kuulub hooldusõigus?
Vanema õiguste ja kohustuste maht sõltub sellest, kas vanemal on lapse hooldusõigus või mitte. Kui laps on sündinud pärast 30. juunit 2010 (pärast uue perekonnaseaduse jõustumist). Olgu vanemad abielus või mitte, lapse sünni järel saavad nad ühise hooldusõiguse. Ühel vanemal on ainuhooldusõigus juhul, kui
- lapsel on ainult üks kindlaks tehtud vanem;
- vanemad, kes ei ole lapse sünni ajal abielus, avaldavad soovi jätta hooldusõigus vaid ühele vanemale.
Kui laps on sündinud enne 1. juulit 2010 Hooldusõigus kuulub lapse vanematele ühiselt, välja arvatud juhul, kui kohus on enne 1. juulit 2010 määranud lapse elukohaks ühe vanema elukoha. Sel juhul kuulub ainuhooldusõigus vanemale, kelle elukoha on kohus lapse elukohaks määranud. Hiljem saab hooldusõigust muuta vaid kohtu kaudu. Hooldusõigust ei ole vanemal, kellelt vanema õigused on varem kehtinud perekonnaseaduse alusel ära võetud. Ka kõik muud varasemad otsused ja abinõud jäid uues seaduses kehtima.
Isikuhooldusõigus
Isikuhooldusõigus tähendab vanema õigust ja kohustust teha kõik, et tagada lapse heaolu ning tema füüsiline ja psüühiline areng. See hõlmab muu hulgas vanema kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskohta ja suhtlusringkonda ning otsustada tema hariduse ja tervisega seonduvaid küsimusi. Näiteks saab vanem otsustada, kas lapsele tehakse haiguste vastu kaitsepookimissüste või kas laps hakkab käima noorte tehnikute ringis mudellennukeid ehitamas.
