LÜHIDALT TSIVIILKOHTUMENETLUSE KOHTA
Tsiviilkohtumenetlus võib olla hagimenetlus või hagita menetlus.
Hagimenetlus – esitatakse hagi (näiteks võla väljanõudmiseks), osalised on hageja (hagi esitaja), kostja (kelle vastu hagi on esitatud). Menetlusosaliseks võib olla ka kolmas isik, kes omab puutumust vaidlusega. Hagimenetluses ei saa kohus ise tõendeid koguda (välja arvatud abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti lapse huve puudutavas vaidluses) ning otsus tuleb langetada vaid poolte esitatud tõendite alusel.
Hagimenetlus algab hagi esitamisega, millele võib eelneda või järgneda hagi tagamise taotlus: pool võib taotleda hagi tagamiseks varale aresti seadmist, toimingute tegemise keelamist vms, kui on alust eeldada, et hagi tagamata jätmine raskendab või teeb võimatuks kohtuotsuse täitmise kui hagi rahuldatakse (näiteks pole kostjal piisavalt vara või ta võib olemasoleva vara kohtumenetluse ajal maha müüa). Hagi tagamine ei oma mõju selle kohta, kas hagi ka rahuldatakse või mitte.
Kui kohus on kontrollinud, kas vaidlus allub sellele kohtule ja kas hagiavaldus vastab seaduse nõuetele, võtab kohus hagiavalduse menetlusse ning hagi materjalid saadetakse kostjale. Ühtlasi antakse kostjale tähtaeg hagiga nõustumiseks (hagi õigeks võtmine) või vastuväidete esitamiseks ning seisukoha võtmiseks.
Kui hagiavaldus on võetud menetlusse, toimub eelmenetlus, mille jooksul selgitab kohus eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nõuete suhtes.
Kahtlemata on eelmenetluse kõige olulisem eesmärk menetlusosaliste lepitamine või nende vahel kompromissi saavutamine. Ka tsiviilkohtumenetluse seadustik sätestab, et kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus võib selleks muu hulgas esitada pooltele kompromissilepingu projekti või kutsuda pooled isiklikult kohtusse, samuti teha neile ettepaneku vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks või lepitaja poole pöördumiseks. Kui kohtu hinnangul on see kohtuasja asjaolusid ning senist menetluskäiku arvestades asja lahendamise huvides vajalik, võib ta kohustada pooli osalema lepitusseaduses sätestatud lepitusmenetluses. Kompromissi sõlmimisel tagastatakse hagejale pool menetluse alustamiselt tasutud riigilõivust, mistõttu on see ka menetluskulude kandmise seisukohalt pooltele kasulik.
Kohus võib määrata eelmenetluses eelistungina korraldava kohtuistungi, kui kohtu arvates saab nii paremini ette valmistada asja arutamist põhiistungil või kui eelistungil on rohkem väljavaateid lõpetada menetlus kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. Kohus peab asja arutamise istungi eelistungi jätkuna ja lahendab asja sisuliselt, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asjas tähendust omavad asjaolud ei ole piisavalt välja selgitatud. Kui asja arutamist ei lõpetata eelistungil, teeb kohus korraldused, mis on veel vajalikud põhiistungi ettevalmistamiseks, ja määrab põhiistungi aja.
Kohtuistungil toimub asja sisuline arutamine. Asja arutamine kohtuistungil on suuline ja vahetu – see tähendab, et protsessiosalised annavad oma ütlused kohtus suuliselt ning kohtuistungil kohus uurib tõendeid ja kuulab tunnistajaid. Kohus võib oma istungi või osa sellest kuulutada ka kinniseks. Asja läbivaatav kohus arutab menetlusosalistega pärast tõendite uurimist menetluse seisu ja selle lõpetamise väljavaateid. Pärast asja sisulise arutamise lõpetamist kuulab kohus menetlusosalise soovil ära kohtuvaidluse. Menetlusosalisel on õigus kohtuvaidluses esineda kohtukõnega, milles ta esitab tema arvates asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõtte. Pärast kohtuvaidlust läheb kohus otsust tegema, teatades, millal ja mil viisil kohtuotsus avalikult teatavaks tehakse.
Kui kostja hagile kirjalikult ei vasta või ei ilmu kohtu kutsete peale kohtuistungile, võidakse hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Tagaseljaotsus tehakse õiguslikult põhjendatud ulatuses ilma tõendeid hindamata. See tähendab, et piisab sellest, kui poolte vahel on mingi õiguslik seos, näiteks on poolte vahel sõlmitud leping ning kohtul on menetlusosaliste vahelisele õigussuhtele võimalik anda õiguslik kvalifikatsioon. Kohus ei uuri, kas ja mis põhjusel jäi lepingu järgi raha maksmata vms. Eeldatakse hagis esitatud asjaolude õigsust. Kui pool pole nõus tagaseljaotsusega, võib ta esitada kaja (poole taotlus menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis tingis tagaseljaotsuse, oli tingitud mõjuvatest põhjustest). Kui kohus nõustub kaja rahuldama, siis menetlus taastatakse.
Hagita menetluses ei esitata hagi, vaid avaldus. Siin saab kohus ise tõendeid koguda. Menetlusosaliseks ei ole mitte hageja ja kostja, vaid avaldaja ja asjast puudutatud isikud. Hagita asjad on seaduses konkreetselt ära toodud, näiteks isiku surnuks tunnistamine, piiratud teovõimega isikule eestkostja määramine, lähenemiskeelu rakendamine, kaebused kohtutäituri peale jne. Täpsemalt saab loetelu vaadata tsiviilkohtumenetluse seadustikust.
Maksekäsu kiirmenetlus on hagita menetluse liik, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini (kohtuistungita) ja väiksemate kuludega saada võlga välja mõistvat kohtulahendit rahalistes nõuetes, mille suurus koos intresside ja viivistega ei tohi ületada 6400 eurot.
