LÜHIDALT VARAHOOLDUSÕIGUSE KOHTA
Varahooldusõigus tähendab vanema õigust ja kohustust valitseda lapse vara lapse huvides ning esindada last varalistes küsimustes (näiteks lapsele pangas konto avamine, onult lapsele kingitud auto müümine, vanaisalt päritud korteri üürile andmine jms).
Vanem peab lapse vara valitsema omakasupüüdmatult ja heaperemehelikult: tagama vara säilimise ja võimaluse korral seda suurendama. Lapse varalt saadavat kasu tuleb kasutada esmajoones selleks, et katta vara valitsemise kulusid ja varal lasuvaid koormisi. Näiteks peab vanem hoolt kandma, et kui laps saab täiskasvanuks, siis oleks talle kuuluv vanaisalt päranduseks saadud maja hooldatud ja korras. Vara valitsemise kulu on seejuures näiteks maamaks, mille tasumise peavad vanemad korraldama, ning vanemate tellitud või endi tehtud korrastustöödega kaasnevad kulutused. Teises järjekorras tuleb lapse varalt saadavat kasu kasutada lapse ülalpidamiseks.
Varahooldusõiguse piirangud
- Lapse vara ei tohi kinkida, välja arvatud juhul, kui kink tehakse kõlbelisest kohustusest või viisakusest. Näiteks on lubatud lapse varast teha tema sõpradele tavapäraseid jõulu- või sünnipäevakinke, aga ei tohi ära kinkida hinnalist kannelt või kasvava metsa raieõigust – sest need ei ole kingid, mida tavaliselt tehakse.
- Vanem ei saa esindada last tehingutes, kus võib tekkida huvide konflikt, see tähendab, et keelatud on tehingud iseenda ja oma lähisugulastega. Näiteks ei saa vanem müüa iseendale või teisele vanemale või vanavanemale väärtuslikku kuldketti, mille on lapsele kinkinud Austraalias elav tädi.
- Majanduslikult riskantseteks tehinguteks peab vanem taotlema kohtu luba. Siia kuuluvad eeskätt:
- tehingud lapse varaga tervikuna. Näiteks ema soovib müüa kõik lapsele kuuluvad asjad: mänguasjad, isa kingitud mopeedi, onu pärandatud põllumajandustehnika ja lotoga võidetud poni;
- tehingud lapsele kuuluva kinnisvaraga;
- iseseisva tulundustegevuse lubamine (näiteks osaühingu asutamine);
- lapsele kohustuste võtmine (näiteks lapse nimel raha laenamine).
