Miks täiskasvanu õpib?
Reeglina ajendab täiskasvanut õppima mingi konkreetne vajadus: võime konkureerida tööturul, eneserealiseerimine, kuuluvustunne jne.
Täiskasvanu õppimisel on palju põhjuseid, mida saab jaotada kaheks:
- Isiklikud põhjused:
- Oma huvi rahuldamiseks
- Uute oskuste omandamiseks
- Soovist teha midagi uut, ennast virgutada
- Uudishimu rahuldamiseks
- Tööalase kvalifikatsiooni omandamiseks või tõstmiseks
- Olemasolevate oskuste, teadmiste, arusaamade kinnitamiseks
- Oma suutlikkuse proovilepanekuks
- Sotsiaalsed põhjused:
- Sotsiaalse kompetentsuse tõstmiseks, suhtlemisoskuste parandamiseks
- Teiste omasugustega kontaktide sõlmimiseks
- Taaskohtumiseks sõpradega
- Üksinduse vältimiseks
Täiskasvanu õppimist mõjutavad mitmed aspektid.
Ühelt poolt välised tingimused (keskkond, vahendid jne), teiselt poolt inimese enda isikuomadused.
Õppimist soodustavad:
Iseseisvus – võime arendada end selleta, et keegi pidevalt tagant utsitaks. Langetada ise otsuseid.
Õpimotivatsioon – soov ja tahtmine omandada tarkusi ning olla valmis koondada selle nimel oma ressursid.
Eesmärgikindlus – ettekujutlus mida saavutada tahetakse, truuks jäämine eesmärgile.
Õpioskused – enesetundmisel põhinev oskus valida oma õpingud, kavandades ise oma ajad, vormid, omandamise tehnikad.
Järjekindlus, visadus – võime säilitada õpimotivatsiooni, taluda ajutisi tagasilööke eesmärke silmist kaotamata.
Kuidas täiskasvanu õpib?
Arvatakse, et täiskasvanueas on õppimisvõime oluliselt madalam kui lastel või noortel.
Tegelikult on uuringud tõestanud, et inimese intellektuaalsed võimed kasvavad keskmiselt 25. eluaastani. Järgneva ajaperioodi jooksul intellektuaalsed võimed ei kahane, vaid säilivad ning 40.-50. aastates inimeste õppimise tulemuslikkus võib olla isegi suurem kui 20-30-stel. 0
Inimese õpivõime püsib stabiilsena 20.-50. eluaastani ja alles seejärel algab järk-järguline langus, mis on seotud pigemelustiili muutumisega, mitte otseselt vanusega.
Sellegipoolest on täiskasvanueas õppimisel teatud iseärasused, mida võib ka seostada vanusega. Võttes arvesse, et vanuse suurenedes kasvab ka inimese kogemustepagas ja samuti paranevad kriitilise mõtlemise võime ja probleemide lahendamise oskus.
Näiteks kui probleemülesannete lahendamisel on lapsi võimalik õpetada kasutama samu reegleid ja algoritme, siis täiskasvanu kasutab pigem oma kogemusele, analüüsivõimele ja situatsioonitajule tuginevaid võtteid.
Vanuse kasvades muutub ka mõnede psüühiliste protsesside laad: mehhaanilisest meeldejätmisest tugevamaks muutub analüütiline lähenemine: täiskasvanu soovib eelkõige aru saada.
Enam kui vanus mõjutab õppimist eelnev õpikogemus. Nooruses korduvalt saadud ebaõnnestumise elamus võib kinnistuda hoiakuna ning mõjutada inimese suhtumist õppimisse. Negatiivseid hoiakuid võivad põhjustada näiteks koolipõlves kogetud kehvad suhted õpetajate ja koolikaaslastega, õppimise samastamine tarbetute faktide pähetuupimisega, õpihimu „surmamine” hirmutamise ja karistamisega koolis jne.
