Väärteomenetlus
Väärteomenetluse kohut puudutavas osas võib üldistatult eristada kolme põhilist osa:
- Väärteoasja arutamine maakohtus (näiteks: politsei esitab materjalid kohtule karistuse mõistmiseks).
Põhjuseid, miks väärteoasja arutatakse kohtus, on mitmeid. Näiteks on tegemist korduvalt väärtegusid toime pannud isikuga, trahvid on tasumata, tegemist on äärmiselt ohtliku teoga või on eriseadusega sätestatud, et otsuse peab tegema kohus, s.o kohtuvälisel menetlejal puudub selleks õigus (näiteks aresti saab karistuseks mõista ainult kohus). Juriidilise isiku puhul on sagedased juhud, kus on vaja otsustada näiteks alkoholi konfiskeerimine. Kuna Maksu- ja Tolliamet ise konfiskeerida ei saa, siis kohus otsustab konfiskeerimise vajaduse ja mõistab karistuse.
Kohus võib teha kohtuotsuse:
- rahatrahvi, aresti või üldkasuliku töö (ÜKT) mõistmise kohta;
- väärteomenetluse lõpetamise kohta seaduses toodud alustel (vt VTMS 29 lg 1 p 1 ja § 30).
- Kaebuse arutamine maakohtus (isik ei nõustunud kohtuvälise menetleja, näiteks politsei otsusega ja soovib selle vaidlustada).
Ka väärteoasjades esitatud kaebused jagunevad kaheks: füüsilise isiku ja juriidilise isiku kaebus. Sagedasemaks kaebamise põhjuseks füüsiliste isikute puhul on soov tühistada politsei poolt lisaks trahvile lisakaristusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmine. Juriidiliste isikute kaebustes väidetakse otsuse mittenõuetekohast põhistamist, ebaõige kvalifikatsiooni kohaldamist jms.
Kohus võib:
- jätta kaevatava otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata;
- tühistada kaevatava otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda;
- tühistada kaevatava otsuse ja lõpetada väärteomenetluse seaduses toodud alustel (vt VTMS 29, 30).
- Asenduskaristused (kui kohtuvälise menetleja tehtud trahviotsus on jõudnud kohtutäiturini ja võlgnik ka siis ei maksa, esitab sissenõudja (nt politsei) kohtule avalduse asenduskaristuse kohaldamiseks, reeglina trahvi asendamiseks aresti või ÜKT-ga).